Intravenoosne urograafia

Uuringumeetod

Intravenoosne urograafia on uuring, mille käigus uuritakse röntgenülesvõtetel neere, kusejuhasid ja kusepõit. Uuringut alustatakse ülevaatefilmiga kõhu piirkonnast. Seejärel süstitakse patsiendile veeni kaudu kontrastainet. Kontrastaine satub vereringega neerudesse ja eritub neerude ning kusejuhade kaudu kusepõide. Kontrastaine eritumise erinevates faasides tehakse neerude ja kusepõie piirkonnast mitu röntgenülesvõtet.

Näidustused

IVU-d kasutatakse neerude kuju ja suuruse, neeruvaagna ja neerukarikate ning kusejuhade ja kusepõie ehituse, asetsuse ning valendiku hindamiseks. Samuti annab see lisainformatsiooni uriiniga erituva vere, mäda, valkude või uroinfektsiooni võimalike põhjuste kohta. Erakorralise urograafia näidustuseks võib olla äge kõhu- või seljavalu, mille põhjusena kahtlustatakse neerukive. Neerukasvajate diagnostikas on IVU väheinformatiivne.

Vastunäidustused

Vastunäidustuseks on ülitundlikkus joodi sisaldavale kontrastainele. Puuduliku neerufunktsiooni korral tuleb uuringu vajalikkust põhjalikult kaaluda. Kuna ülesvõtte tegemisel kasutatakse ioniseerivat kiirgust, siis suhteliseks vastunäidustuseks on rasedus, eriti selle esimeses trimestris (vt. röntgenuuring).

Uuringuks ettevalmistus

Uuringuks on vajalik saatekiri ja eelregistreerimine. Erakorralise uuringuna tehakse IVU ilma ettevalmistuseta ja võimaluse korral valuvaigusteid kasutamata. Plaaniline uuring eeldab patsiendi soolestiku eelnevat tühjendamist.

Täiskasvanud ja lapsed üle 12 eluaasta:

Patsient peab olema uuringueelsel päeval dieedil. Süüa võib selgeid suppe, mõned kuivikud, soovi korral veidi jäätist. Juua tuleb rohkelt, umbes 2 liitrit vedelikku (vett, ilma viljalihata mahla, mõru teed või mõõdukas koguses lahjemat kohvi). Uuringueelsel õhtul antakse täiskasvanud patsiendile kõhulahtistit (nt. 4 bisakodüüli tabletti, mida ei tohi närida!) või kasutatakse pärast lõunasööki muid soole tühjendamiseks ettenähtud vahendeid (nt. Fortrans või X-Prep vastavalt kasutusjuhendile) või tehakse klistiiri. Protseduurpäeva hommikul võib samuti kergelt einestada, 2-3 tundi enne uuringut juua 1 klaas mõru teed ja süüa 1-2 kuivikut. Kõhukinnisuse puhul on vajalik 2-3 päeva jooksul süüa vedelat jäägivaba toitu. Mitte kasutada piima või koort, rasva, leiba, kartulit, riisi, värsket aed- ja puuvilja ning muid raskesti seeditavaid või gaase tekitavaid toiduaineid.

Lapsed 2-12 eluaastat:

Uuringueelsel päeval on vajalik vedelikudieet (kummelitee, selged suhkruta mahlad, puljong, suhkruvabad karastusjoogid jms.). Uuringupäeva õhtul ja uuringuhommikul teostatakse klüsm (klistiiriprits) Microlaxiga.

Lapsed 0- 2 eluaastat:

Uuringueelselt peale keskööd ei tohi last enam toita. Võib anda juua selget vedelikku (nt. teed) sõltuvalt lapse kehakaalust 100-200 ml. Uuringuhommikul kõhukinnisuse puhul teostatakse Microlaxi klüsm (sõltuvalt lapse vanusest ja kehakaalust 2,5 – 5 ml).

Võimalikud tüsistused ja ohud

Väga harva võib ülitundlikkuse puhul tekkida reaktsioon joodi sisaldavale intravenoossele kontrastainele. Kuigi uuringu tegemiseks kasutatakse röntgenikiirgust, on reaalne oht uuringul saadud kiirgusest tingitud terviserikkeks väga väike. Uuringuga saadav kiirgusdoos sõltub patsiendi kehaehitusest ja kehakaalust. Keskmine uuringuga saadav kiirgusdoos 70 kg kaaluval patsiendil on umbes 2.5 mSv (millisiivertit), sama suur kiirgusdoos saadakse looduslikust taustakiirgusest umbes 12-14 kuuga.

Uuringu tulemuste selgumine

Uuring kestab umbes üks tund. Uuringu aeg võib pikeneda, kui on vaja teha hilisemaid lisaülesvõtteid. Uuringu tulemused salvestatakse ja arhiveeritakse elektoonilisse röntgenuuringute andmebaasi, välja trükitud röntgenpilte patsiendile ja raviarstile reeglina ei väljastata. Andmebaasile on limiteeritud juurdepääs nii radioloogil kui ka raviarstil.

Radioloog vaatab ülesvőtteid, hindab ja kirjeldab neid. Trükitud vastus (röntgenpiltide kirjeldus) väljastatakse patsiendile või saadetakse tema raviarstile kokkulepitud korras.