Erakorraline meditsiin
EMO
Helista 112 või tule ise kohale Tervikumi erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kus pakutakse 24/7 vältimatut abi.
Sünnitama
Valvetuba 435 2113. Tervikumis pääseb sünnitusosakonda erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu. EMO sissepääs on Tervikumi Jakobsoni tn poolses küljes.
Psühhiaatrikliiniku EMO
Ägeda psühhiaatrilise probleemi puhul on võimalik pöörduda Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku valvetuppa Jämejala külas Pargi tee 14.
Vältimatu on arstiabi olukorras, kus selle edasilükkamine ohustab otseselt Teie elu või tervist. Vältimatut arstiabi antakse kõigile isikutele olenemata ravikindlustuse olemasolust ööpäevaringselt. Vältimatu abi saamiseks palume pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
Kiirabi väljakutsumine
Kiirabi kutsumiseks tuleb helistada numbrile 112. Kõne on tasuta kõigilt telefonidelt, sh mobiilidelt. Helistada on võimalik ka ilma SIM kaardita ning isegi siis, kui mobiilivõrk on ülekoormatud.
Meditsiinilist abi vajavat kutset tehes räägi võimalikult selgelt ja täpselt. Püüa vastata häirekeskuse töötaja küsimustele võimalikult täpselt, samas lühidalt ja kiiresti.
1. Kes vajab abi?
Ütle tema sugu ja vanus (kasvõi umbkaudne) ja kirjelda ta seisundit. Räägi, mis juhtus. Kas kannatanu on teadvusel, kas ta hingab?
2. Kuhu saata kiirabi?
Ütle aadress (linn, tänav, maja, trepikoda, korrus). Lukustatud trepikoja puhul garanteeri kiirabitöötajaile sissepääs.
3. Kes helistab?
Ütle oma nimi, telefon, seotus patsiendiga (näiteks kas ema või lihtsalt möödakäija).
Kuula tähelepanelikult, mida häirekeskuse töötaja räägib, käitu vastavalt. Ära katkesta kõnet enne selleks loa saamist. Ära lahku abivajaja juurest. Kui patsiendi seisund muutub, helista 112-le uuesti ja kirjelda muudatusi. Hoia enda telefon vaba, et teel olev kiirabi või häirekeskuse töötaja saaks sulle vajadusel tagasi helistada, näiteks kui ei leia maja üles vms.
Kui abivajaja on su tuttav ja sa tead, et ta põeb mingeid kroonilisi haigusi või tarvitab ravimeid, siis anna sellestki häirekeskusele teada.
Väiksemas maakohas asudes kirjelda täpselt teed ja maja, nimeta maja või koha eritunnuseid. Kui on kedagi abivajaja juurde jätta, tule ise kiirabile uksele või teeotsale vastu.
Valides numbri 112, saad ühenduse häirekeskuse päästekorraldajaga, kes teeb otsuse kiirabi vajaduse järele, prioritiseerib kutse ning annab kutse edasi lähimale vabale kiirabibrigaadile.
Väljakutse kiirus sõltub abivajaja tervislikust seisundist. Häirekeskuse töötaja edastab kutse vastavalt prioriteedile, mis on määratletud valitsuse määruses nr. 44 (23.01.2002) “Kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö kord”.
Naljaviluks 112-le helistamine on kuritegelik tõeliste hädasolijate suhtes. Samal ajal, kui “naljataja” hoiab liini kinni, võib kellegi ellujäämiseks iga minut oluline olla.
Kiirabi töötab eelkõige eluohtlikus seisundis patsientide päästmiseks, vältimatu abi andmiseks.
Lihtsamate terviseprobleemidega tuleks oma perearsti poole pöörduda. Kroonilistel haigustel ei tohiks lasta nii kaugele areneda, et ühel hetkel on kiirabi kutsumine möödapääsmatu.
Ära katkesta kõnet enne kui on dispetšer seda lubanud!