Sünnitusjärgne aeg
Emotsionaalne seisund sünnituse järgselt
Sünnitus ja sellele järgnev aeg on seotud erinevate emotsioonidega. 2/3 emadest kogevad sünnitusjärgselt baby-blues´i ehk emamasendust. Mõni päev kuni paar nädalat pärast sünnitust võib emotsioonides esineda tõuse ja mõõnasid — võib esineda nutuvalmidust, liialdatud ärevust või hoopis tühjusetunnet.
Lapse sünniga kaasneb vastutus, mis võib tekitada muremõtteid ning ärevust ja ka väsimust. Need on normaalsed tunded.
Kui emamasendus ei möödu kahe nädala jooksul või emotsioonid muutuvad intensiivsemaks, võib välja kujuneda sünnitusjärgne depressioon. Sünnitusjärgne depressioon avaldub tavaliselt 2—3 kuu jooksul pärast sünnitust ja seda esineb umbes 10% emadest.
Selliste tunnete tekkimist soodustavad reproduktiivhormoonide taseme kiire muutus pärast sünnitust ning paljud muudatused sünnitusjärgsel perioodil: unepuudus, väsimus ja ka eraldatus (nii tööst, kui sotsiaalsest elust).
Ka isadel võib elustiili muutus ja kohanemine kaasa tuua palju emotsioone, millega on raske toime tulla, seda esineb umbes 5% isadest.
- Sünnitusjärgse depressiooni tunnused:
- magamisraskused öösel (isegi, kui laps magab);
- liialdatud muretsemine (muremõtteid on raske peletada isegi siis, kui lapsega on kõik korras);
- süütunne;
- emotsioonide (eriti viha ja kurbus) paljusus;
- emotsioonide puudus (ematunde mittetundmine või tühjusetunne).
Sünnituse järel võivad tekkida ka ärevushäired – rahutus, pingesolek ja/või erutus, mis segab igapäevaelu.
Ärevushäire tunnused:
- pinge- ja rahutustunne kehas;
- muremõtted (nii haiguste kui surmahirm).
Kui esineb ärevushäirele või depressioonile iseloomulikke tunnuseid, tuleb pöörduda oma ämmaemanda, perearsti või vaimse tervise spetsialisti vastuvõtule nt raseduskriisinõustaja Liisa Stern, kelle juurde saab registreerida tel 53730526 või e-posti teel liisa.stern@viljandihaigla.ee, Terviseportaalis või haigla üldregistratuuri numbril 434 3001.
Sünnitusjärgsed meeleolu- ja ärevushäired on ravitavad. Ära kõhkle helistamast, saame Sind aidata!
Sünnitusjärgne voolus
Sünnitusjärgne voolus tupest kestab 6-8 nädalat. See on tingitud emaka sisepinna paranemisest, mida sünnitusabis tuntakse emaka puhastumisena. Ohtlikud verejooksud võivad aset leida 24 tunni jooksul pärast sünnitust. Suuremad verejooksud sünnitusteedest võivad esineda ka esimesel sünnitusjärgsel nädalal. Esimestel päevadel on voolus verine, kuid muutub aegamööda pruunikamaks ja siis heledamaks, kuni kaob täielikult.
Sünnitusjärgse vooluse ajal võib kasutada ainult lõhnastamata hügieenisidemeid. Vaheta sidemeid vastavalt vajadusele. Oluline on igapäevane hügieen, samuti pese alati peale tualetis käimist käsi.
Sünnitusjärgsel eritisel on samasugune iseloomulik lõhn, nagu menstruatsiooni verel. Kui sünnitusjärgne veritsus suureneb märgatavalt ja on erepunane, voolus muutub halvalõhnaliseks ja/või vinavaks, tuleb pöörduda ämmaemanda või naistearsti vastuvõtule. Kui tekib verejooks, tuleb pöörduda haigla erakorralisse vastuvõttu.
Valud alakõhus ja nimmepiirkonnas
Valud on tingitud emaka kokkutõmmetest, mis tekivad hormoon oksütotsiini toimel enamasti imetamise ajal. Sagedamini esineb valulikke emaka kokkutõmbeid korduvsünnitajatel. Vajadusel võib kasutada valuvaigistit 3-4 korda päevas (Paratsetamool 1000mg või Ibuprofeen 400mg). Emaka täielik taandumine toimub paari nädala jooksul ja valud mööduvad iseenesest 1–2 nädalaga.
Kõhukinnisus
See teeb muret paljudele sünnitanud naistele. Tualetis käimist ei ole vaja karta, ka suurema pingutuse korral õmblused üldiselt ei rebene. Tarbida tuleb rohkelt vedelikku: vähemalt 1,5l ööpäevas. Hästi tasakaalustatud toiduvalik aitab kõhukinnisuse vastu, tarbi täisteraviljatooteid, kiudaineterikkaid toite, toit peaks sisaldama kliisid, teravilja, puu- ja juurvilja (ka kuivatatult) ning/või hapendatud piimatooteid (nt keefir).
Kui kõht ei ole läbi käinud kolme päeva jooksul pärast sünnitust, võib vajaduse korral kasutada lahtistit, mis on apteegis kättesaadav ilma retseptita (Duphalac siirup, Microlax, EVA-Q suposiid).
Urineerimine
Sünnitusjärgselt võib esineda urineerimisraskus ja uriinipidamatus, mis on tingitud veninud vaagnapõhjalihastest. Sünnituse järel on kusepõis suhteliselt tundetu, mistõttu võib esineda selle ületäitumist või mittetäielikku tühjenemist. Kusepõit tuleb tühjendada regulaarselt (umbes 2-3 tunni järel), et ära hoida kuseteede infektsiooni. Kui esimestel kordadel on urineerimine raskendatud, võib lasta urineerimise ajal välissuguelunditele sooja voolavat vett. Joo piisavalt vedelikku (1,5–2l).
Alati pärast tualetis käimist võiks välissuguelundeid pesta sooja voolava veega. Vahel harva võib esineda ka iseeneslikku uriinipidamatust, mis üldjuhul möödub vaagnapõhjalihaste treeninguga 3-6 kuu jooksul.
Lahkliharebendite ja lahklihalõike haava hooldus
Esimestel sünnitusjärgsetel päevadel võib vähesel määral esineda lahkliha turset ja valulikkust, see on pärast sünnitust normaalne. See on tingitud kudede venitusest ja rebenemisest. Paari nädala jooksul niidid imenduvad ning lahkliha turse kaob. Õmblused võivad teha valu paarist päevast paari nädalani.
Esimesel kahel-kolmel sünnitusjärgsel päeval tuleb proovida hoiduda otse ja järsku istumisest. Istumisel toetuda ühele tuharale.
lga kord tualetis käies pesta puhta voolava veega lahklihapiirkonda suunaga eest taha, kord päevas võib kasutada pesemiseks intiimpesugeeli või haiglas olles seepi haigla tualeti seinal, et vältida haavapõletiku teket. Kuivata lahklihapiirkonda õrnalt tupsutades. Võimaluse korral tee haavale õhuvanne. Esimestel päevadel turse esinemisel, küsi ämmaemandalt külma kompressi või silversprayd lahklihale. Vajadusel kasuta valuvaigistit (Paratsetamool 1000mg või Ibuprofeen 400mg).
Haava paranemise soodustamiseks kodus võib kasutada Silversprayd või astelpajuõli.
Kui valu ja turse on taandunud, saab alustada vaagnapõhjalihaste treenimisega (24–48 tundi pärast sünnitust), kuid lahkliha rebendi või episotoomia haava korral oota harjutuste tegemisega vähemalt 2 nädalat.
Menstruatsioon ja suguelu
Kui last rinnaga ei toida, siis on esimest menstruatsiooni oodata tavaliselt 4-8 nädala jooksul pärast sünnitust. Rinnaga toitmise ajal võib menstruatsioon puududa kuni kaks aastat. Tavaliselt taastub menstruatsioon pärast imetamise lõpetamist.
Vaginaalset suguelu võib alustada 6 nädalat pärast sünnitust, kui tupevoolus on lõppenud. Rinnaga toitmine ei kaitse rasestumise eest. Suguelu alustamisel enne sünnitusjärgset kontrolli ämmaemanda või naistearsti juurde, siis kindlasti kasutada kondoomi.
Sünnitusjärgne enesehooldus ja taastumine
Sünnitusjärgne periood algab platsenta väljumisega ja lõpeb umbes 6-8 nädalat pärast sünnitust. Selle aja jooksul taanduvad nii raseduse kui sünnitusega tekkinud hormonaalsed ja füsioloogilised muutused.
Soovi korral võib kasutada bandaaži/tugivööd kõhu toetamiseks, mida tohib kasutada kohe pärast sünnitust. Samuti saab kasutada pika pihaga retuuse, mis toestavad kõhtu. Keisrilõike järel on vaja tugivöö kandmisega oodata, kuni õmblused on paranenud ning eelistada tuleks pükstega varianti.
Suure koormusega tavapäraseid kõhulihaste harjutusi ei tohi teha kahe kuu jooksul pärast vaginaalset sünnitust ning neli kuud pärast keisrilõiget. Kord päevas käia duši all. Vann, bassein ja saun ei ole soovitatavad 8 nädala jooksul pärast sünnitust.
Vaagnapõhjalihaste treenimine
Sünnitusjärgselt esineb tihti vaagnapõhjalihaste funktsioonihäireid, mis võivad põhjustada uriinipidamatust või kõhuõõne organite asendi muutusi. Ka kõhu eesseina lihaste funktsioon võib seoses raseduse ja sünnitusega olla häirunud. Harjutused, millega võib alustada esimestel päevadel pärast sünnitust, on mõeldud eeskätt vaagna piirkonna verevarustuse ning vaagnapõhja-ja kõhulihaste tunnetuse parandamiseks. Kogu keha treenimisega on soovitav alustada hiljem – pärast kahe kuu möödumist. Harjutuste kohta, mis sobiksid sünnitusjärgselt, on kirjutatud mitmeid käsiraamatuid ning siinkohal tasub alati nõu küsida ka ämmaemandalt. Vajadusel saab arst või ämmaemand Teid suunata füsioterapeudi vastuvõtule.
Vaagnapõhjalihaseid tuleb spetsiaalselt treenida nagu kõiki oma keha lihaseid. Vaagnapõhjalihaste treeningu eesmärk on omandada oskus teadlikult pingutada ja säilitada eraldiseisev vaagnapõhjalihaste kokkutõmme ning neid ka lõõgastada.
Vaagnapõhjalihaste tunnetusharjutus:
Ole mugavas asendis (esialgu selili, külili, hiljem istudes/seistes)
- Pinguta päraku ümber olevad lihased nagu hoiaks kinni gaase. Lisa eesmise osa lihaste pingutus nagu hoiaks kinni urineerimist.
- Tunneta lihaste pingutust vaagna põhjas-sees, tõsta. Hoia 3 sek.
- Tuharad, reied ja kõht tahtlikult ei pinguldu (kui, siis kergelt kõhulihased). Ära hoia hinge kinni. Lõõgasta lihased (samuti 3 sek)
- Korda mõned (5) korrad, päevas mitu (5-6) korda, kokku 30 pingutust-lõõgastust. Proovi teha harjutusi vähemalt 5 päeval nädalas.
Ole järjepidev!
Lihaste võimekuse paranedes proovi teha harjutusi ka teistes asendites – toengpõlvituses, istudes, seistes, poolkükkasendis, liikudes.
Treenimisel tasub meeles pidada:
NB! Urineerimise ajal uriinijoa peatamine on lubatud ainult kontrollharjutusena (kontrollimaks, kas pingutad õigeid lihaseid) 3 kuu möödudes. Seda ei tohi teha iga kord urineerides, sest see võib jääda takistama põie tühjenemist, kuna füsioloogiliselt vaagnapõhjalihased urineerimisel lõõgastuvad.
Harjutamisest ei ole kasu, kui seda tehakse kiirustades või ei keskenduta.
Harjutada ei ole soovitav 2 tundi enne ja pärast söömist.
Püüa planeerida nii, et harjutamise aeg oleks pärast rinnaga toitmist.
Last/raskusi tõstes lase põlvest kergelt alla ning välja hingates võtad lapse sülle (samal ajal vöökohta kergelt koomale tõmmates).