Mumps-leetrid-punetised
Mumps on äge viiruslik nakkushaigus, mis avaldub palaviku ja valuliku tursena peamiselt kõrvasüljenäärmetes. Mumps levib piisknakkusena, nt köhimisel ja aevastamisel, ning otsesel kontaktil haigega.
Leetrid on väga nakkav viiruslik lööbeline nakkushaigus, mis võib kulgeda raskes vormis. Nakkusallikaks on inimene, kes on nakatamisohtlik 4-5 päeva enne ja kuni kaks nädalat pärast lööbe teket. Viirus levib piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel.
Punetised on lööbeline nakkushaigus. Nakatumine toimub inimeselt inimesele piisknakkuse, nt köhimine ja aevastamine, kaudu.
Mumpsi peamised tunnused on:
- peavalu, halb enesetunne, isutus;
- palavik 38–39 °C;
- valulik turse kõrvasüljenäärmetes;
- turse kohal nahk on sile ja pingul, kuid mitte punetav;
- mälumine ja neelamine on raskendatud.
Leetrite peamised tunnused on:
- palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus;
- põskede limaskestal eespurihammaste kohal valkjad erkpunase äärisega laigud;
- lööve levib edasi kehale, kätele, peopesadesse ja jalataldadele.
Punetiste peamised tunnused on:
- peenpunane lööve nahal;
- palavik, peavalu;
- suurenenud kaela- ja kuklalümfisõlmed
- kataraalsed nähud hingamisteedes (nt nohu);
- konjuktiviit ehk silma sidekesta põletik;
- harva liigesevalu.
Kuidas haigust ennetada?
Leetrite, mumpsi ja punetiste ennetamiseks on kõige tõhusam meede vaktsineerimine. Eestis on kasutusel MMR-vaktsiin ehk liitvaktsiin, mis tagab kaitse kõigi kolme haiguse eest.
Vaktsineerimine on soovitatav seni vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud täiskasvanutele. Neil. kes ei ole läbipõdenud ja ei ole vaktsineeritud, tuleb teha 2 doosi vähemalt 4 nädalase vahega. 1980-1992 ajavahemikus sündinutel ja kahe doosi saanutel, millest 1 doos on tehtud selles ajavahemikus, on vajalik teha üks täiendav doos. 1993 ja hiljem sündinutel, kes on vaktsineeritud 2 doosiga, pole vaja vaktsineerida. Hind 29 eurot.