Psühhiaatriline sundravi on õiguslikult reguleeritud ja keeruline protsess. Teenuse eesmärk on pakkuda ravi ning ravi toetavat keskkonda isikutele, kes on sooritanud õigusvastase teo süüdimatus seisundis või kellel on muul viisil tuvastatud raske psüühikahäire, mis muudab nad ohtlikuks endale või ühiskonnale.
Statsionaarne sundravi teenus tähendab, et isik paigutatakse haiglasse, kus talle osutatakse
psühhiaatrilist abi. Sundravi teenusele määramise otsustab kohus juhul, kui on täidetud vajalikud õiguslikud tingimused.
Psühhiaatriline sundravi ei ole karistus, vaid mittekaristuslik mõjutusvahend, mida kohaldatakse ainult teatud tingimustel. Karistusseadustiku (KarS) § 86 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 393 alusel on psühhiaatrilist sundravi võimalik määrata järgmistel juhtudel:
- Kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis
- Kui isik on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire
- Kui isik on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi.
Statsionaarse sundravi teenuse lõpetamine toimub, kui patsiendi seisund on piisavalt paranenud, et ta ei kujuta enam ohtu endale ega ühiskonnale. Teenuse osutamise lõpetamise otsustab kohus.
Ülle Kumm
Kristina Krõlov
Anett Põldsaar
Sundravi õepost
Sundravi õepost
Sundravi õepost