Tagasi

Gripp

Gripp on viiruslik haigus, mis algab äkki ja kulgeb kõrge palavikuga (38 °C ja rohkem). Haigusele on iseloomulikud köha, pea-, kurgu- või lihasvalud ning mõnikord ka hingamisraskused.

Gripp levib peamiselt piisknakkusena aevastamisel, köhimisel või nuuskamisel. Viirus kandub edasi ka pindade kaudu – näiteks ukselingid, käepidemed, telefonid ja arvutiklaviatuurid võivad olla nakkusallikaks, kui käsi ei pesta.

Sick woman with flu, cold, fever and cough sitting on couch at home. Ill person blowing nose and sneezing with tissue and handkerchief. Woolen socks and medicine. Infection in winter. Resting on sofa.

Gripi peamised tunnused on:

  • Peiteperiood: keskmiselt 3–7 päeva.
  • Inimene on nakkusohtlik päev enne sümptomite ilmnemist ning kuni 7 päeva pärast (väikelastel kuni 21 päeva).
  • äkiline haiguse algus;
  • kõrge palavik, köha, peavalu;
  • kurgu- ja lihasvalud;
  • hingamisraskused;
  • mõnel juhul kõhulahtisus.

Gripi peiteperiood on keskmiselt 3-7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva (väikelastel kuni 21 päeva).

Kuidas haigust ennetada?

  • Väldi lähikontakti haigete inimestega.
  • Pese sageli käsi ning ära puuduta määrdunud kätega silmi, nina ega suud.
  • Hoia immuunsüsteem tugevana: piisav uni, füüsiline aktiivsus, stressi vältimine, täisväärtuslik toitumine.
  • Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine oktoobris enne gripihooaja algust.

Vaktsineerimist soovitatakse eriti riskirühma kuuluvatele inimestele:

  • kuni 7-aastased väikelapsed;
  • lapseootel naised;
  • üle 60-aastased inimesed;
  • alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks.

Gripivaktsiin on riskirühmadele tasuta.

Lisaks tasub jälgida riiklikke iga-aastaseid soovitusi või küsida nõu vaktsineerija käest.