Puugid on juba aktiivsed: Viljandi haigla kutsub vaktsineerima puukentsefaliidi vastu ja kontrollima teetanuse kaitset
Käes on kevad ning Viljandi haigla tuletab meelde, et see on sobiv aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida või olemasolevat kaitse uuendada. Samuti tasub üle vaadata teetanusevastane kaitse, kuna aiatööde ja välitegevuste hooajal suureneb nakatumisoht.
Viljandi haigla infektsioonikontrolli õendusjuhi Tiina Tederi sõnul puutuvad inimesed igapäevaselt kokku erinevate haigustekitajatega, mille vastu kaitseb immuunsüsteem. Mõne haiguse puhul on aga vaja lisakaitset.
„Vaktsineerimine aitab organismil ohtlikke haigustekitajaid ära tunda ja nendele kiiresti reageerida. Selle tulemusel kujuneb immuunsus, mis sarnaneb haiguse läbipõdemisega, kuid ilma sellega kaasnevate riskideta,“ selgitas Teder.
Ta rõhutas ka korduvvaktsineerimise tähtsust: „Immuunsuse säilitamiseks on vajalik hoida organismis piisav antikehade tase, mistõttu ei tohi unustada revaktsineerimisi.“
Puugid muutuvad aktiivseks juba varakevadel
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus, mis võib põhjustada püsivaid kesknärvisüsteemi kahjustusi ja olla eluohtlik. Tõhusa kaitse selle vastu on vaktsineerimine.
„Puugid muutuvad aktiivseks juba siis, kui maapinna temperatuur tõuseb +5 kuni +7 kraadini. Nad levitavad nii puukborrelioosi kui ka puukentsefaliiti. Kui borrelioosi vastu vaktsiini ei ole, siis puukentsefaliidi vastu on olemas tõhus ja ohutu kaitse nii täiskasvanutele kui ka lastele alates esimesest eluaastast. Praegu on hea aeg üle vaadata enda kaitse puukide poolt levitatava entsefaliidi vastu, sest nüüd vaktsineerides saab esimese kaitse suve alguseks,“ ütles Teder.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine koosneb kolmest doosist: kaks esimest süsti tehakse 1–3-kuulise vahega ning kolmas kuni aasta hiljem. „Pärast kahte esimest süsti tekib küll hea immuunsus, kuid see kestab vaid ühe hooaja. Kolmas doos on vajalik pikaajalisema kaitse saavutamiseks,“ lisas infektsioonikontrolli õendusjuht.
Seejärel toimuvad korduvvaktsineerimised vastavalt vanusele 3-10 aasta järel: „Esimene revaktsineerimine tuleks teha kõigil 3 aastat pärast kolmandat doosi. Sellest edasi alla 50-aastastel iga 10 aasta järel, 50-60-aastastel 5 aasta ning üle 60-aastastel 3 aasta järel,“ selgitas Teder.
Soojemate ilmade ja aiatööde tegemisega suureneb teetanuseoht
Kevadiste aiatöödega kaasneb suurem risk nakatuda teetanusse. Haigus võib tekkida marrastuste, lõike- ja torkehaavade, pindude ning loomade või putukate hammustuste kaudu.
„Teetanust ehk kangestuskramptõbe põhjustab bakter, mida leidub pinnases, näiteks mullas, kõdus ja tolmus. Haigus väljendub lihaskrampidena ning raskematel juhtudel võib lõppeda surmaga,“ selgitas Teder.
Eestis kasutatakse difteeria-teetanuse kombineeritud vaktsiini, mis kaitseb mõlema haiguse eest.
„Difteeria on raske nakkushaigus, mis võib põhjustada hingamisteede sulguse. Oluline on teada, et ei teetanuse ega difteeria läbipõdemine ei anna püsivat immuunsust,“ lisas ta.
Kõik, kes on lapsena saanud esmase vaktsineerimiskuuri, peaksid kaitse säilitamiseks kordusvaktsineerima iga 10 aasta järel.
Nimetatud haiguste vastu saab Viljandi haiglas vaktsineerida
Viljandi haigla vaktsineerimiskabinet asub Tervikumis 1. korrusel ning on avatud teisipäeviti ja neljapäeviti kell 9–18. Mais on võimalik vaktsineerida ka kolmel laupäeval: 2., 9. ja 16. mail kell 12–15.
Vaktsineerima võib tulla ilma eelneva registreerimiseta, kuid soovi korral saab aja broneerida registratuuri telefonil 434 3001.
Puukentsefaliidi vaktsiini hind on täiskasvanutele 39 eurot ja lastele 38 eurot doosi kohta. Difteeria-teetanuse vaktsiin on kõigile tasuta.
Viljandi haigla tuletab meelde, et vaktsineerimine on lihtsaim ja tõhusaim viis ennetada tõsiseid nakkushaigusi ning hoida enda ja oma lähedaste tervist.
