Difteeria-teetanus
Difteeria, teetanus ja läkaköha on tõsised nakkushaigused.
Difteeria on äge bakteriaalne nakkus, mis levib piisknakkusena ja põhjustab hingamisteede põletikku ning raskematel juhtudel hingamisraskust. Difteeria levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Haigus haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem silmade või genitaalide limaskesti.
Teetanus ehk kangestuskramptõbi levib haavade kaudu ja põhjustab lihaskrampe ja -spasme. Teetanust põhjustab pinnases, nt mullas, kõdus, sõnnikus ja tolmus asuv bakter. Teetanusoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade ning nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega. Haiguse tekkepõhjuseks võivad olla ka teetanuse tekitajaga saastunud kroonilised haavandid.
Difteeria peamised tunnused on:
- tursunud lümfisõlmed;
- kurguvalu;
- häälekaotus;
- köha;
- hingamispuudulikkus;
- neelamisraskused.
Teetanuse peamised tunnused on:
- suurenenud lihastoonus ja spasmid ehk krambid;
- algab mälumislihaste krambiga;
- järgnevad neelamisraskused ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus.
Kuidas haigust ennetada?
Difteeria ja teetanus on mõlemad vaktsiin-välditavad nakkushaigused. Täiskavanute vaktsineerimiseks kasutatakse difteeria-teetanuse liitvaktsiini, vaktsineerimine on tasuta. Täiskasvanute korduv-vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel.
Lisaks on võimalik teha ka liitvaktsiini, mis kaitseb lisaks difteeriasse ja teetanusse ka läkaköhasse nakatumise eest. Loe rohkem SIIT.