Hib-nakkus on imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku ehk meningiidi põhjustaja. Hib-nakkuse tekitaja on gramnegatiivne aeroobne b-tüübi hemofiilusbakter, mille patogeensuse määrab polüsahharidikapsli olemasolu. Kapsli tüüpe on kuus (a-f), neist Haemophilus influenzae tüüp b (Hib) tekitab üle 90% kõigist rasketest haigusjuhtudest.
Hemofiilusbakter levib ainult inimeselt inimesele piisknakkusena köhimisel, aevastamisel süljega ning kontaktide kaudu. Hemofiilusbakteri asümptomaatilised kandjad, kellel puuduvad kliinilised nähud, on olulised nakkusallikad ja omavad suurt epidemioloogilist tähtsust.
Hib-nakkuse tunnused on:
- äkiline palaviku tõus, üle 38 °C;
- peavalu ja kaela jäikus;
- teadvuse häired ja teised meningeaalsed nähud;
- võib tekitada ajukelmepõletikku ehk meningiiti, kopsupõletikku, epiglotiiti, septitseemiat, tselluliiti, artriiti;
- osad tüved põhjustavad bronhiiti, keskkõrvapõletikku ning osad põhjustavad meningiiti ja epiglotiiti;
- bakteriaalne meningiit moodustab umbes 50% haigusjuhtudest;
- läbipõdemise järgselt võivad esineda tüsistustena kuulmislangus või kurtus, vaimse arengu peetus või jäädav krambisündroom.
Kuidas haigust ennetada?
Hib-nakkust saab ennetada vaktsineerimisega. Hib-vaktsineerimine on osa laste riiklikust immuniseerimiskavast, kuid tasulisena on see saadaval ka:
- vaktsineerimata lastele
- riskirühma kuuluvatele täiskasvanutele
- inimestele, kellel on immuunsüsteemi nõrgestavad haigused
Viljandi haiglas kasutatakse Hib-nakkuse vastu vaktsiini Act-Hib, mis on konjugeeritud vaktsiin ja tagab tugeva immuunvastuse. Vaktsineerimise hind on 71 eurot (sellest 36 eurot vaktsiin ja 35 eurot vaktsineerimine).