Viljandi haigla sünnitusosakond jätab peagi hüvasti senise koduga
2025. aasta suvi tähistab olulist peatükki Viljandi haigla ajaloos. Peagi kolivad Pärna tee 3 hoones asuvad teenused Viljandi kesklinna uude tervisekeskuse ja haigla hoonesse nimega Tervikum. Sealhulgas kolib ka sünnitusosakond senisest haiglahoone 3. korruse tiivast uude, kaasaegsesse haiglasse, kus ootavad ees paremad tingimused nii emadele, beebidele kui meditsiinipersonalile. Sünnitusosakond on Tervikumis avatud 9. augustist, enne aga, kui sünnitusosakonna uksed praeguses majas sulguvad, vaatame tagasi aastakümneid kestnud tööle – elu algusele, mis on selles hoones andnud tuhandetele peredele tähendusrikka alguse.
Aastakümneid elu alguse juures
Viljandi haigla naistekliiniku teenused avati praeguses, Pärna tee 3 asuvas hoones 1985. aastal, kui hoone ehitati. Enne seda osutati teenuseid kolmes hoones Viljandi kesklinnas – naiste nõuandla asus Lossi tänaval, günekoloogia osakond Eha tänaval ning sünnitusosakond Väike tänaval.
Esimene laps sündis Pärna tee 3 majas 22. veebruaril 1985 ning esimesel aastal nägi ilmavalgust kokku 1006 last. Sellest ajast alates on osakond olnud paljude emade ja isade jaoks esimene peatus uue elu teekonnal. Viimase 40 aasta jooksul on sünnitusosakonnas sündinud kokku 22 781 beebit – see on terve linna jagu uusi elanikke.
Osakonna seinad on näinud rõõmupisaraid, esimesi hingetõmbeid, ärevaid ootusi ja lõputut tänu. Aastate jooksul on aga muutunud tehnoloogia, ravimeetodid ja ka hoiakud sünnitamise suhtes, mille juures on olnud mitmed günekoloogid ja ämmaemandad.
Rohke arv sünnitusi nõudis justkui liinitööd
Selle maja algusaegadel oli sünnituste arv tunduvalt suurem. Aastatel 1985-1990 nägi igal aastal ilmavalgust üle tuhande lapse, rekordarv jääb aastasse 1989, kui sündis 1184 beebit. 1991 oli esimene aasta, kus jäi sündide arv alla tuhande – ilmavalgust nägi 987 beebit. Alates sellest on sündide arv olnud läbi aastate pigem kahanemistrendis. Aasta 2013 oli esimene aasta, kui sünde oli alla 400 ning viimasel kolmel aastal on see jäänud veidi alla 300. Keskmiselt on Pärna tee 3 hoones perioodil 1985-2024 ühes aastas ilmavalgust näinud 546 last, 2025. aasta juuli lõpu seisuga oli naistekliiniku meeskonnal rõõm selles majas ilmale aidata 128 beebit.
„Mäletan, et ühel aastal oli meil juulikuus osakonnas korraga 36 last. Rohke beebide arv nõudis ka teistsugust lähenemist. Lapsi hoiti alguses emadest eraldi lastetoas, kus panime nad mähkimiseks käru peale ritta, seejärel kaalusime nad, viisime emade juurde sööma ning pärast seda jälle kaalusime. Tol ajal kaaluti kõiki lapsi enne ja pärast toitmist, et näha, kui palju rinnapiima emal jagus. Mähkimine toimus iga kolme tunni tagant, mis tähendas tihti seda, et kui lapsed söömast tagasi tulid ja kaalutud olid, tuli nad varsti uuesti mähkida. Töö oli justkui konveieri peal,“ ütles muiates ämmaemand Silvi Särk, kellel täitub 1. augustil 49 aastat Viljandi haigla sünnitusosakonnas töötamist.
Algusaegadel oli selles majas sünnitusosakond mitmel korrusel, sest lisaks suuremale sündide arvule hoiti ka värskeid emasid haiglas pikemalt: tavasünnitusega olid emad haiglas 7 päeva, keisrilõike puhul 9 päeva.
Töövahendid sünnitusabi pakkumiseks olid korduvkasutatavad
Ämmaemandal Lea Margnal täitus 1. aprillil 44 aasta Viljandi haiglas töötamist ning tema sõnul on nende aastate jooksul põhilised sünnituse protseduurid jäänud samaks, kuid suur areng on toimunud töövahendite osas: „Vanasti pidime kõiki töövahendeid kasutama korduvalt, seda tänapäeval enam ette ei kujutaks. Kõik vahendid muidugi desinfitseeriti, kuid kõige sellega pidime ise tegelema: täitsime ise trumleid, tegime vatitutikuid ja rebisime naistele jalge vahel olevatele haavadele peale panemiseks vanadest linadest lappe, mis pesti ja aurutati,“ kirjeldas ta.
„Korduvkasutatavad olid ka kummikindad. Talgitasime neid ehk puistasime üle talkpulbriga, et neid oleks lihtsam kätte panna ja saatsime sterilisatsiooni. Vahest olid need nii räbalad juba, aga pidime nendega hakkama saama, sest uusi ei olnud kuskilt võtta. Algusaastatel võtsime sünnitusi vastu paljaste kätega,“ lisas ämmaemand Silvi.
Haiglas võis kohata kollaste ja roheliste suudega beebisid
Olulise kohal oli nakkushaiguste vältimine ning aastakümneid tagasi kasutati selleks erinevaid leidlikke viise, sealhulgas värskete emade rindade puhastamist. „Enne, kui lapsed emade juurde sööma viidi anti neile tutikud rindade puhastamiseks. Ained, mida kasutati olid kloramiin ja furatsiliin, mis olid kollast värvi. Seetõttu olid pärast söömist laste suud kollast värvi. Viljandi haiglas küll briljantrohelist ei kasutatud, kuid mäletan õpingute perioodist, et ka sellega desinfitseeriti naiste rindu, mistõttu olid beebid roheliste suudega,“ rääkis ämmaemand Silvi lisades, et naistel pidi olema last toites ka maskid ees.
Infektsiooniriskide maandamiseks ja puhtuse hoidmiseks kasutati ka mitmeid teisi vahendeid: „Näiteks kuulus igasse hommikusse naiste altpoolt pesemine siibri peal. Keelatud oli ka lillede toomine ja oma raamatute kaasa võtmine,“ tõi ämmaemand Lea näiteks.
„Mäletan ühte korda, kui üks ema oli kaasa võtnud ühe raamatukogu raamatu, mis nägi väga räbal ja must välja. Selleaegne lastearst tõi selle värske ema juurest ära lausa pintsettide abil,“ lisas ämmaemand Silvi muiates.
Sünnitamisest on aegade jooksul saanud peresündmus
Ämmaemandad mäletavad, et vana maja algusaegadel oli sünnitusprotsess vaid naistele, laste isasid juurde ei lubatud, kuid see oli üsna lühikest aega nii, sest saadi aru, et see on peresündmus. Tänaseks on selline muutus ennast õigustanud, enamus naisi tuleb sünnitama koos laste isadega. „Meie jaoks on sünnituse juures kõige tähendusrikkam see, kui me näeme, et laps on oodatud. Eriti südantliigutav on see, kui näeme ka värsket isa õnnepisaraid valamas. Sünnituse vastuvõtmine on meie töö ja need siirad positiivsed emotsioonid sünni hetkel ning südamest tulnud tänu on meie jaoks kõige olulisemad,“ rääkis ämmaemand Lea.
Silvi Särk lisas, et ajas on eri põlvkondadega muutunud traditsioonid personali tänamise osas: „Mäletan aega, kui ükski sünnitaja ei läinud koju ilma, et oleks toonud meie personalile lilli, torti ja pudeli. See oleks olnud justkui ettekirjutis. Mulle meenub üks kord, kui koristaja küsis meie käest, kas meie personali hulgas on kondiiter, sest kogu aeg oli meil midagi magusat. Torte toodi lihtsalt nii tohututes kogustes, et ei jõudnud kõike ära süüa. Tänapäeval seda enam ei ole ja selline muutus ajas on normaalne. Meile piisab vaid tänust ja nägemisest, et vanemad on õnnelikud.”
Meditsiiniline areng on muutnud sünnitusportsessi vähem valulikuks
Vanasti ei olnud naistel vahendeid sünnitusvalu vähendamiseks, kuid tänaseks on olemas mitmeid erinevaid valutustamise meetodeid, mis on juba mõnda aega kasutusel ka Viljandi haiglas. “Sünnitus on valuline protsess ning mitukümmend aastat tagasi tuli naistel see valu välja kannatada ja üle elada. Nüüd on aga olemas erinevaid viise sünnitusvalu vähendamiseks ja naised on julged neid võimalusi kasutama,” ütles ämmaemad Lea.
Viljandi haigla naistekliinik pakub sünnitusvalude leevendamiseks kaasaegseid valutustamise meetodeid, näiteks paratservikaal- ja pudendaalblokaadi ning koostöös anestesioloogidega epiduraalanalgeesiat ja minispinaalanesteesiat.
“Oleme juba mõnda aega liikunud selles suunas, et saaksime pakkuda naistele mugavamat ja turvalisemat sünnituskogemust. Oluline osa selle juures on sünnitustegevuse valutumaks muutmine. Pakume Viljandi haiglas naistele paratservikaalblokaadi ehk valuvaigistavat süsti emakakaelale, mis aitab leevendada valu sünnituse avanemisperioodis ning võimaldab naisel tuhude ajal paremini lõõgastuda. Pudendaalblokaadi on võimalik rakendada sünnituse väljutusperioodis. Lisaks eelnevale saame koostöös anestesioloogidega pakkuda sünnitajale valutustamist epiduraalanalgeesia ja minispinaalanesteesia abil, mis on väga tõhusad valu leevendamise meetodid. Sageli nimetatakse neid rahvakeeles ka “seljasüstideks”. Epiduraalalanalgeesia võimaldab naisel tuhusid oluliselt paremini taluda vähendades valusid ning rahustades ja toetades seeläbi nii naist kui tema tugiisikut kogu sünniprotsessi vältel. Minispinaalanesteesiat kasutatakse pigem sünnituse lõpufaasis või korduvsünnitajal. Tegemist on ühekordse süstiga, mille toime saabub kiirelt ja tagab tõhusa tuimestuse,” selgitas Viljandi haigla naistekliiniku juht Diana Vanaveski, “Keisrilõiked toimuvad valdavalt spinaalanesteesias, mille korral on värske ema operatsiooni ajal ärkvel ning saab teadvusel olles viibida oma lapse sünni juures, kuulda ja näha oma beebit ning teha esimest nahk-naha kontakti juba operatsiooni toimumise ajal.”
Uus maja muudab sünnitusosakonna kaasaegsemaks ja sünnituse turvalisemaks
Tervikumis ootavad sünnitajaid kaasaegsed peretoad, rohkem privaatsust, uus tehnika ja mugavam töökeskkond personalile.
„Lahkume vanast majast suure tänutundega. See on olnud meie kodu. Aga oleme põnevil – uus keskkond annab meile veel paremad võimalused pakkuda parimat hoolt,“ ütles naistekliiniku juht.
Tervikumis on kaks sünnitustuba, neist üks vanniga: “Saame ka Tervikumis pakkuda naistele võimalust sünnitada vannis. Samuti on meil olemas võimalus kasutada ripplina ja varbseina sünnituse ajal naisele sobivate asendite toetamiseks. Ning nagu öeldud, jätkame Tervikumis ka sünnitusaegsete valutustamise võimaluste pakkumisega,” selgitas Diana Vanaveski.
Ta lisas, et uus maja pakub ka rohkem turvalisust. „Siinkohal saab välja tuua, et operatsiooniplokk ja sünnitustoad asuvad kõrvuti, mis võimaldab operatsiooni vajaduse korral, näiteks erakorralise keisrilõike puhul, senisest kiiremat tegutsemist. Samuti on Tervikumis tsentraalne patsientide jälgimise süsteem, mis tähendab, et kogu patsiendi jälgimise info jookseb ühte süsteemi ning loob sellega turvatunnet,“ ütles ta.
Tervikumis ootavad pärast sünnitust naisi privaatsemad palatid kui vanas majas. “Kui siiani olid sünnitusjärgsed palatid neljakohalised, siis Tervikumis on need ühe- ja kahekohalised. Kõikides palatites on olemas dušš, WC ning televiisor. Lisaks on ka Tervikumis olemas peretoad, mida on sünnitajatel võimalus kasutada. Peretoad on terve augustikuu jooksul nii uues kui ka vanas majas tasuta,” selgitas Diana Vanaveski lisades, et alates septembrist kuni vähemalt aasta lõpuni jääb peretoa maksumus samaks, et toetada värskeid peresid.
Muus osas jätkab naistekliinik suures osas uuendustega, millega alustati juba vanas majas: “Jätkame kindlasti koostöös erinevate ettevõtetega peredele kingituste tegemise traditsiooni. Samuti pakume jätkuvalt individuaalse ämmaemanda teenust, millega alustasime sellel aastal, kuid mis on kenasti sünnitajate seas populaarsust kogunud. Lisaks sellele on koos Tervikumiga tulemas ka üks suurem muudatus – nimelt alustame sügisest koostöös Perepesaga tasuta perekooli loengutega, mille kohta saame juba peagi täpsemalt infot jagada.“
Ta lisas, et naistekliinik jätkab ka personali kvalifikatsiooni tõstmist ja hoidmist regulaarsete koolituste näol. „Näiteks on sügisel taaskord tulemas vastsündinu elustamise ja sünnitusjärgne verejooksu simulatsioonõppused ning koolitused sünnitusabi erakorraliste olukordade, sünnitusteede taastamise ja sünnituse ajal loote seisundi jälgimise teemadel,“ ütles naistekliiniku juht.
Diana Vanaveski sõnul on muudatusi on tulemas ka personali koosseisus. „Osad meie pikaaegsed kolleegid pensioneeruvad ning lisandumas on uusi särasilmseid kolleege. Meie meeskonnast on lahkunud mitu väärtusliku kogemustepagasiga ja patsientide poolt väga hinnatud naistearsti, kes on meie meeskonnas olnud 40 ja rohkem aastat. Oleme südamest tänulikud nende pikaaegse panuse eest naistekliiniku arengusse ja igapäevatöösse!“ ütles ta, „Samuti täname ka kõiki teisi, kes on olnud selle maja sünnitusosakonnaga seotud – emasid, isasid, beebisid, vanavanemaid ja personali. Teie töö ja usaldus on selle koha tähenduslikuks teinud!“
Sünnitusosakond on Tervikumis avatud 9. augusti hommikul kell 8. Teenuse osutamine kolimisperioodil ei katke, mis tähendab, et sünnitusosakond on kuni 9. augusti hommikuni avatud veel vanas majas. Uues majas toimub sisenemine sünnitusosakonda EMO kaudu nagu ka vanas majas. Tervikumis asub EMO sissepääs hoone C. R. Jakobsoni tänava poolses küljes.