Kompuutertomograafia
Uuringumeetod
Kompuutertomograafia (KT) on radioloogiline uuring, mille puhul analüüsitakse spetsiaalse röntgenseadme (detektorsüsteem) ja arvuti abil uuritavat kehapiirkonda läbinud röntgenkiirgust. Uuringuga on võimalik rekonstrueerida kihilisi kujutisi (läbilõikeid) inimkeha erinevatest piirkondadest.
Patsient lamab reeglina liikuval uuringulaual ja protseduuri käigus antakse talle vajalikke juhiseid.
Vajadusel süstitakse haiguslike muutuste paremaks kujutamiseks joodi sisaldavat kontrastainet, mille süstimise ajal tekib mõned sekundid kestev kuumatunne.
KT on valutu, täpne ja nii öelda mitteverine radioloogiline protseduur. Kogu KT protseduur kestab tavaliselt 15 kuni 30 minutit.
Näidustused
Radioloog suudab KT-kujutise põhjal selgitada välja paljude haigusseisundite (kasvajad, veresoonte patoloogiad, traumaatilised vigastused) põhjuse, mis võimaldab rakendada kiiremat ravi. Erinevalt tavaröntgenist võimaldab KT hästi eristada erinevaid kudesid (nt. luud, kopsud, pehmed koed ja veresooned), samuti eristada normaalset kudet haiguslikust.
KT uuring on eriti oluline erakorraliste haigete uurimisel. KT abil saab kiiresti avastada sisemisi vigastusi ning verejookse ning seejärel kiire raviga päästa elu.
Mõnedel juhtudel võivad pehmed koed jääda naabruses asuvate massiivsest metallist põhjustatud artefaktide (nt. tehispuusaliiges, metallhambaproteesid) varju ja see võib segada diagnoosimist.
Uuringu läbiviimine, vastunäidustused ja ohud
Uuringule pääsemiseks on vajalik saatekiri ja eelregistreerimine. Kuna tegemist on kiirgusuuringuga, mille doos on tavaröntgenist kordades suurem, siis on uuringule pääsemiseks alati nõutav raviarsti põhjendatud saatekiri. KT uuringul saadav kiirgusdoos on umbes 10-20 mSv (millisiivertit). Doos on võrreldav sellega, mille inimene saab loodusliku kiirgusega tavaliselt kolme kuni kuue aasta jooksul ja üldjuhul on see ohutu.
Kiirguse toime vähendamiseks kaetakse kõhu- ja vaagnapiirkond pliikummist põllega, välja arvatud juhtudel, kui uuritav piirkond asub alakõhus. Reeglina ei ole KT uuring näidustatud raseduse korral.
KT uuringuga võivad tekkida allergilised reaktsioonid joodi sisaldavale kontrastainele.
Pärast kontrastuuringut võib tekkida nahasügelus, kehatemperatuuri tõus ja lööve. Need nähud vajavad harva spetsiaalset ravi. Esmaabivahendid on KT kabinetis olemas ning personal püüab igati tagada uuringu ohutuse.
Meelespea!
- Röntgenuuringule tulekul peab olema alati kaasas raviarsti saatekiri. Ilma saatekirjata kiirgusuuringut ei teostata.
- Fertiilses (järglaste saamist võimaldavas) eas naine peab alati informeerima raviarsti ja/või radioloogi, radioloogiaõde võimalikust rasedusest. Rasedus võib olla vastunäidustuseks kiirgusuuringule.
- Kontrastainega (sisaldab reeglina joodi) kiirgusuuringu eelselt peab patsient alati informeerima raviarsti ja uuringu teostajat oma rasketest kaasuvatest haigustest (neerupuudulikkus, südame-, kopsu- või kilpnäärmepatoloogia) ja allergiatest.
- Imetav ema ei tohi 24 tunni jooksul pärast kontrastaine süstimist rinnaga imetada.
- Kiirgusuuringu teostab eriväljaõppega spetsialist (radioloog, radioloogiaõde), kes piiritleb uuritava piirkonna, määrab optimaalse kiirgusdoosi ja otsustab nii patsiendi kui enda huvides isikukaitsevahendite (tinapõlled, kaitsekraed jms.) kasutamise.
- Uuringu tulemuste selgumine
- Uuringu tulemused salvestatakse ja arhiveeritakse elektoonilisse röntgenuuringute andmebaasi ja väljatrükitud KT-pilte patsiendile ja raviarstile enam ei väljastata. Andmebaasile on limiteeritud juurdepääs nii radioloogil kui ka raviarstil.
- Radioloog vaatab ülesvőtteid, hindab ja kirjeldab neid. Trükitud vastus (kirjeldus koos diagnoosiga) saadetakse uuritava raviarstile kokkulepitud korras.