„Teda vaadates ununes eelnev valu.“

“30 aastat tagasi sündis Viljandi haiglas tema esimene tütar. Peaaegu kaks aastat hiljem tuli samas haiglas ilmale ka teine tütar – ning mõlema sünni juures olid samad ämmaemandad.“

Minu esimesest sünnitusest Viljandi haiglas möödus 23. mail 2026 30 aastat.

Minu esimest rasedust jälgis dr Kaja Saarepuu. Kuna 40 rasedusnädalat sai kenasti täis ilma, et mingit märki algavast sünnitusest paistma oleks hakanud, suunas dr Saarepuu mind 22. mai hommikul haiglasse, et sünnitus esile kutsuda.

Läbivaatuse järel sain ravimeid sünnitegevuse esilekutsumiseks. Seejärel algasid küll valud, kuid muu, mis efektiivse sünnitegevuse juurde kuulub, oli kuidagi aeglane. Valud läksid nii tugevaks, et otsisin neile leevendust vannis istudes. Viibisin seal kõigepealt poolteist tundi. Valud olid talutavad, aga kuna tekkis tunne, et nahk hakkab lausa maha kooruma, tulin veest välja.

Selgus, et emakakael ei olnud veel sünnituseks küps, kuigi valud muutusid taas intensiivseks. Otsustasin siis veel tund aega vannis veeta, aga kuna valu muutus uuesti tugevaks, tulin jälle veest välja. Valude kestvus oli pikem kui tuhude vahe.

Tol ajal sünnitusel valustamist ei tehtud. Nähes, kui väga ma valu käes kannatan, pakkus mu abikaasa, et ma võin teda kõhust hammustada. Meie peretuttav oli kunagi rääkinud, kuidas ta sünnituse ajal oma meest kõhust hammustas, sest arvas, et ei peaks valu üksi kannatama. Kuna mina ei uskunud, et mul sellest parem hakkab, jätsin selle lahke pakkumise kasutamata.

Lõpuks, kell 1.22, sündis meie esimene tütar. Teda vaadates ununes eelnev valu.

Minu sünnituse võtsid vastu dr Lea Praks ning ämmaemandad Tiiu Kõiv ja Ene Arusoo.

Teine tütar sündis samuti Viljandi haiglas, peaaegu kaks aastat hiljem. Dr Praks andis reedel mulle saatekirja esmaspäevaks haiglasse sünnituse esilekutsumiseks, aga ütles: „Tuleb, sünnitab laupäeval ära.“

Laupäeval päeval kell pool neli läksime haiglasse. Dr Praks oli ise tööl, vaatas mu läbi ja ütles, et kella üheksaks on laps sündinud. Mõtlesin veel, et mida ta räägib – eelmisel korral läks ju 16 tundi.

Seekord olid ka valud teistsugused – kestsid paarkümmend sekundit ja valude vahe oli 2–3 minutit. Oskasin ka õigesti pressida ning mu teine tütar sündis kell 20.22.

Tööl olid samad ämmaemandad Tiiu Kõiv ja Ene Arusoo, kes olid ka esimese sünnituse juures.

Mõlema lapse sünni järel viibisime perepalatis. Kuigi esimesel korral polnud sünnitus kerge, olid mu mõlema lapse sünnid Viljandi haiglas väga meeldivad.

Aitäh veel tagantjärele kogu personalile!

-anonüümne ema