„Pärast Viljandi haiglaga tutvumist olime abikaasaga mõlemad kindlad – just siin kohtume oma pojaga.”
“Esmasünnitajana oli tulevasel emal valida kolme haigla vahel. Kõige enam otsis ta sünnituskohalt hoitust, rahulikku suhtumist ja turvatunnet. Pärast Tervikumiga tutvumist oli otsus tehtud – ning 16-tunnise sünnituse jooksul sai ta kinnitust, et oli valinud enda jaoks õige koha.“
Minu sünnituskogemus leidis aset uues Viljandi Tervikumis 29. märtsist 2. aprillini 2026.
Elan Kesk-Eestis ning mul oli võimalik valida kolme haigla vahel. Esmasünnitajana soovisin kõige enam hoitust, rahulikku suhtumist ja turvatunnet. Käisime enne sünnitust haiglaga tutvumas ning Viljandi haigla ämmaemandusjuht Kätlin Mark näitas meile kõik rahulikult ette ja selgitas, kus ning kuidas kõik toimuma hakkab. See mõjus nii rahustavalt ja soojalt. Haigla uksest väljudes olime abikaasaga mõlemad kindlad — just siin kohtume oma pojaga.
Sünnituse ajal kogesin väga mõnusat ja toetavat atmosfääri. Tundsin tohutut hoolimist ja hoidmist. Minu unistuseks oli vanniga palat ning sain selles veeta ligi poole oma 16-tunnisest sünnitusest. See andis palju rahu ja leevendust.
Kõik sünnitusosakonna töötajad olid ääretult toredad ja hoolivad, kuid eriti jäi meelde ämmaemand Gertrud Saage, kes minu sünnituse vastu võttis. Vahetus oli just haiglas toimunud ning selleks hetkeks oli sünnitus juba täies hoos. Gertrud rahulikult selgitas, mis nüüd edasi saama hakkab. Abikaasa hiljem rääkis, et olin teda täiesti klaasistunud pilguga vaadanud ja öelnud: „Ma ei saa midagi aru.” Selle peale vastati stoilise rahuga: „Pole hullu, hakkame vaikselt minema.”
Samuti on eredalt meeles hetk, kui arst ütles mulle täiesti rahuliku häälega: „Kallike, kui sa niimoodi karjud, siis läheb sul hääl ära.” Läkski – lausa nädalaks.
Kui oma last esimest korda nägin, oli mu esimene mõte: „Nii väike armas poiss.”
Mind üllatas väga positiivselt see, et minu sünnitusplaaniga arvestati täielikult. Kõiki minu soove ja palveid võeti tõsiselt ning kui mõnele küsimusele kohe vastust ei teatud, siis uuriti see välja. Tundsin kogu aeg, et olen hoitud ja minu vajadused on olulised. Väga mõnus oli ka peretuba, kus saime olla kolmekesi omas mullis ja rahulikult taastuda.
-anonüümne ema