Eesti haiglate juurde loodud üksteist patsientide nõukoda toovad ravisüsteemi keskmesse inimese kogemuse
2. juunil tähistatava rahvusvahelise patsiendipäeva puhul juhivad Eesti haiglad tähelepanu sellele, et lisaks diagnoosile tuleb tervishoius märgata ja kuulata inimest ennast. Selleks, et patsiendi vaade jõuaks reaalselt otsustajateni, tegutseb Eesti haiglate juures juba üksteist ametlikku patsientide nõukoda, mis toovad inimeste tegelikud kogemused ja ootused otse haiglate igapäevasesse arendustöösse.
Haiglate eesmärk on pakkuda tipptasemel ravi, mille lahutamatu osa on inimkesksus. See tähendab, et patsienti ei vaadata pelgalt meditsiinilise juhtumina, vaid teda kuulatakse, tema vajadustega arvestatakse ning teda kaasatakse ravi puudutavatesse otsustesse. Nii rahvusvahelised uuringud kui ka Eesti haiglate kogemus näitavad, et kui patsient tunneb end kaasatuna ja kuulatuna, paraneb ravikogemus ning patsiendi kaasamine toetab paremaid ravitulemusi ja patsiendiohutust.
Rahvusvahelise patsiendipäeva keskne küsimus on lihtne: „Mis on patsiendi jaoks oluline?“ Eesti haiglates aitavad sellele vastuseid leida vabatahtlikkuse alusel tegutsevad patsientide nõukojad, kuhu kuuluvad patsiendid, lähedased ning patsientide esindusorganisatsioonide ja kogukonna liikmed.
„Hea tervishoid tähendab nii meditsiinilist kvaliteeti kui ka inimlikku ja patsiendi vajadusi arvestavat lähenemist – oluline on mõista, mida patsient oma raviteekonnal päriselt kogeb,“ rõhutab Viljandi Haigla kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström. „Patsientide nõukojad ei ole kaebuste lahendamise koht ega formaalsed esinduskogud. Nende peamine eesmärk on olla haiglatele strateegiline partner, kes aitab näha ja mõista osutatavaid teenuseid vahetult läbi patsiendi pilgu.“
Praktika näitab, et patsiendid ja nende lähedased märkavad sageli detaile ning arengukohti, mis tervishoiutöötajatele kiire töötempo ja rutiini juures silma ei hakka. Nõukodades arutatakse ja analüüsitakse näiteks patsienditeekondade logistikat, infomaterjalide arusaadavust, haiglakeskkonna mugavust ning suhtluskultuuri parandamist, nii on näiteks Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi viidud siseorienteerumise projekt või Põhja-Eesti Regionaalhaiglas loodud uus teabevihik patsientidele.
Patsientide nõukojad on osa laiemast mõtteviisi muutusest Eesti tervishoius, kus patsienti nähakse aktiivse partnerina. Haiglad on loodud patsientide jaoks ning nende reaalne kogemus aitab kujundada turvalisemat ja inimkesksemat meditsiinisüsteemi.
Taustainfo: Mis on patsientide nõukoda?
- Olemus: Patsientide nõukoda on haigla juhatust ja ravimeeskondi nõustav vabatahtlik aktiivsete inimeste kogu. Nõukoja eesmärk on tuua tervishoiuteenuste arendamisse ja haiglakeskkonna kujundamisse vahetu patsiendi vaade.
- Fookus: Erinevalt haiglate ametlikest tagasiside- ja kaebuste kanalitest ei tegele nõukoda individuaalsete ravivigade või pretensioonide lahendamisega. Rõhk on süsteemsetel teemadel nagu infovahetuse selgus, patsientide juhendamine, haiglas liikumise mugavus ja patsiendi rolli suurendamine raviprotsessis.
- Kus need Eestis tegutsevad? Eestis on tänaseks loodud ja tegutseb kokku üksteist patsientide nõukoda. Patsientide nõukojad on moodustatud Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning tema tütarhaiglates (Läänemaa Haigla, Raplamaa Haigla ja Hiiumaa Haigla), samuti Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Tallinna Keskhaiglas, Tallinna Lastehaiglas, Pärnu Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas, Viljandi Haiglas, Rakvere Haiglas, Narva Haiglas, Kuressaare Haiglas ja Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses.
Lisainfo:
Kätlin Venderström, SA Viljandi Haigla kvaliteediteenistuse juht
Telefon: 5215797
E-mail: katlin.venderstrom@viljandihaigla.ee
