Viljandi haigla testib kõnerobotit, et toetada eakate turvalist kodust taastumist
Viljandi haigla on käivitanud pilootprojekti, mille käigus arendatakse ja testitakse tervisejuhtimist toetavat kõnerobotit Aino. Uue lahenduse eesmärk on toetada eakate patsientide turvalist toimetulekut pärast haiglaravi ning märgata võimalikke tervise- ja toimetulekuprobleeme enne nende süvenemist.
Projekti fookuses on 65-aastased ja vanemad patsiendid, kellel on mitu kroonilist haigust ning kes vajavad pärast haiglast koju naasmist suuremat tuge. Projekti esimeses etapis on plaanis kõneroboti abil võtta ühendust ligikaudu 20 Viljandi haiglas ravil viibinud patsiendiga.
Pilootprojektis arendatakse kõneroboti tehnoloogial põhinev tervisejuhtimise lahendus, mis teeb patsiendile pärast haiglast koju naasmist esmase telefonikõne. Kõnerobot küsib patsiendilt kokkulepitud tegevuste kohta, näiteks ravimite võtmine, vererõhu jälgimine ja järgmine vastuvõtt. Samuti küsib ta patsiendi enesetunde ja toimetuleku kohta, salvestab vastused ning analüüsib saadud infot.
Kui kõne käigus ilmneb, et patsiendi terviseseisund on halvenenud või ta vajab täiendavat abi, jõuab info Viljandi haigla õe või tervisejuhini. See võimaldab patsiendiga kiiresti ühendust võtta, tema olukorda täpsustada ja vajadusel edasist abi korraldada. Nii aitab lahendus märgata võimalikke probleeme varakult ja tagada, et vajalik abi jõuaks inimeseni õigel ajal.
Projekti juhi, Viljandi haigla meditsiini- ja infotehnoloogia teenistuse juhi Hillar Peterseni sõnul alustati projekti ettevalmistustega mais ja juunis, kui kaardistati koostöös tervishoiuspetsialistidega peamisi põhjuseid, miks inimesed pärast haiglast koju naasmist uuesti haiglaravi vajavad.
„Intervjueerisime pere- ja sisearste ning haigla tervisejuhte, et selgitada välja, millised probleemid võivad pärast haiglast väljakirjutamist tekkida ja millal oleks kõige õigem aeg patsiendiga ühendust võtta, et võimalikku abivajadust varakult märgata. Kogutud info põhjal panime kokku esimesed kümme küsimuste plokki, mida patsiendilt kaks-kolm päeva pärast haiglast väljakirjutamist küsida,“ selgitas Petersen.
Suvel testisid haigla õde ja tervisejuht patsientidele helistamist ning küsimuste asjakohasust. Selle põhjal koostati esmane stsenaarium kõneroboti testkõnede tegemiseks.
„Kõneroboti eesmärk ei ole asendada tervishoiutöötajat, vaid aidata meil jõuda õigel ajal nende inimesteni, kes võivad pärast haiglast koju naasmist täiendavat tuge vajada. Kui robot tuvastab patsiendi vastustes võimaliku riskisignaali, saab tervishoiutöötaja olukorra üle võtta ja inimesega personaalselt edasi tegeleda,“ lisas Petersen.
Projekti on kaasatud tehnoloogiapartner CallVA (callva.io), kelle abiga robotkõnesid testitakse. Septembris ja oktoobris keskendutakse kõnede edasisele testimisele ning stsenaariumide loomisele olukordadeks, kus patsiendi vastustes tuvastatakse võimalik riskisignaal. Pilootprojekt kestab oktoobri lõpuni, mil esitletakse tulemusi heaolutehnoloogiate programmi lõpuüritusel. Tulemustest selgub, kas samasse meetmesse kirjutatakse jätkuprojekt, et tehnoloogia kaasata igapäevasesse protsessi.
Projekti laiem eesmärk on suurendada eakate ja mitme kroonilise haigusega patsientide turvalisust ning iseseisvat toimetulekut koduses keskkonnas. Ennetav jälgimine võib samal ajal aidata vähendada tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi ning patsiendi lähedaste koormust.
Kõnerobot on seejuures üks võimalus patsiendi koduse toimetuleku toetamiseks. Kombineerides seda teiste lahendustega ning sidudes senisest paremini tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuseid, võiks tulevikus patsiendi kohta erinevatest kanalitest kogunev oluline info jõuda ühtselt terviseteejuhtide töölauale. See võimaldaks abivajadust varem märgata, vajalikku tuge paremini koordineerida ning muuta eakate iseseisev kodus toimetulek praegusest oluliselt turvalisemaks.
Tulevikus on võimalik kõneroboti kasutusala veelgi laiendada. Näiteks võiks süsteem teavitada perearste patsiendi haiglast väljakirjutamisest ning toetada kodus elavate patsientide jälgimist ka teistel raviteekondadel. Selline ennetav lähenemine aitab suunata rohkem inimesi haiglaravi asemel turvaliselt kodustele teenustele ning toetab tervishoiu arengut patsiendikesksemaks ja kestlikumaks.
Pilootprojekti on Viljandi haiglast kaasatud somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse juht Maia-Liisa Suigusaar, PAIK teenuse juht Merit Tekko, somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse voodifondi juht Janne Klusova ning koostööteenuste juht Krista Valdvee.
