“Viljandi haiglas on midagi enamat kui lihtsalt hea teenus – seal on soojus, rahu ja turvatunne”

Kolme poja ema on kogenud sünnitamist kahes erinevas haiglas ning ka Viljandi haigla mõlemas sünnitusosakonnas – nii vanas haiglahoones kui ka Tervikumis. Kõige suurem erinevus ei peitunud aga seinte vahel vaid inimestes. Just Viljandi haiglast leidis ta selle, mis jäi esimesest sünnituskogemusest puudu – soojuse, turvatunde ja siira hoolivuse.

Minu teekond emaks ei alanud Viljandi haigla sünnitusosakonnas. Esimene poeg sündis Harjumaal. Kõik oli korrektne ja professionaalne, kuid midagi jäi puudu. See ei tundunud päris kodune.

Teise poja sünd tõi mind 2022. aastal juba Viljandisse, veel vanasse haiglahoonesse. See oli esilekutsutud sünnitus – rahulik, hoitud ja toetatud. Kuigi sünnitustuba ei olnud kõige parem, ei mänginud see tegelikult suurt rolli. Kõige olulisem oli see, kuidas mind hoiti ja toetati. Juba siis tekkis tunne, et olen õiges kohas.

Kolmanda poja sünd 2026. aasta veebruaris uues Viljandi haigla hoones kinnitas seda tunnet täielikult. Seekord algas sünnitus ise ja kulges kiiresti. Aga kummalisel kombel oli selles kiiruses ikkagi rahu. Kõik sujus.

Olgu siinkohal ka mainitud, et olen kõik sünnitused haiglas olnud üksi ja mu ainus tugi ongi olnud sealsed töötajad. Ja ausalt – nendest on enam kui küll! 

Eriti eriliseks teeb minu jaoks selle kogemuse see, et mõlemal Viljandi haiglas toimunud sünnitusel oli kohal sama hooldaja – Diana Kais. See juhuslik kokkusattumus andis tuttava ja turvalise tunde, justkui oleks keegi, kes juba teab ja mõistab. Tema rahulik kohalolu ja toetav hoiak jäid väga eredalt meelde.

Ja tegelikult – kõik ämmaemandad ja arstid olid imelised. Seal ei ole lihtsalt professionaalsus, vaid päris hoolimine ja inimlikkus. 

Esimesed hetked pärast sündi olid täis rõõmu ja õnne. See tunne, kui näed oma last esimest korda… seda ei saa sõnadesse panna. Sel hetkel ei loe mitte miski muu – aeg justkui seisab. 

Viljandi haiglas on midagi enamat kui lihtsalt hea teenus. Seal on soojus, rahu ja turvatunne.

Suur aitäh kõigile, kes selle võimalikuks tegid. 💛

– Anonüümne ema