Head rahvusvahelist hospiitsi- ja palliatiivravi päeva
Oktoobrikuu teisel laupäeval tähistatakse rahvusvahelist hospiitsi- ja palliatiivravi päeva, mille fookuses on inimlikkus ja väärikus meditsiinis.
Palliatiivne abi on olnud Eestis tänamatult vähe tähelepanu alla. Rõõm on aga märgata viimastel aastatel ühiskonnas üha rohkem julgust ja soovi palliatiivravi teemadel rääkida.
Mis on palliatiivravi?
Palliatiivravi ei tähenda üksnes elulõpuravi. See on mitme valdkonna koostööl toimiv terviklik abi inimesele, kes võitleb raske või eluohtliku haigusega. Palliatiivset abi võib saada haiguse erinevates etappides, ka samal ajal haigust mõjutava raviga. Selle eesmärk on leevendada haigusest ja selle ravist tingitud vaevusi ning toetada nii patsienti kui ka tema lähedasi.
Palliatiivne abi aitab leevendada füüsilisi sümptomeid nagu valu, iiveldus või õhupuudus, aga arvestab ka inimese vaimse ja emotsionaalse heaoluga. Oluline osa on ka lähedaste toetamisel, sest raske haigusega kaasnev koormus võib olla suur kogu perele.
Palliatiivset abi võivad vajada näiteks vähi, südame-, kopsu-, neuroloogiliste või teiste raskete haigustega inimesed.
Mis on hospiitsravi?
Hospiitsravi on palliatiivse ravi üks osa, mis on mõeldud inimesele tema elu lõpuperioodil, kui haigust enam välja ravida ei ole võimalik. Sel ajal keskendutakse eelkõige vaevuste leevendamisele, turvatundele ja väärikusele ning inimese ja tema lähedaste toetamisele.
Viljandi haigla on palliatiivravi ja hospiitsi arendamisel olnud üks teerajaja Eestis. Oleme juba aastaid pakkunud raskete haigustega silmitsi seisvatele inimestele ja nende lähedastele mitmekülgset tuge.
Oleme esimene haigla Eestis, kes pakub võimalust saada hospiitsravi kodus, et inimene saaks veeta oma viimased päevad või nädalad turvalises ja tuttavas keskkonnas – oma kodus ja oma lähedaste keskel. Kodus toetavad patsienti ja tema peret meie spetsialistid, kes aitavad leevendada vaevusi ning pakuvad meditsiinilist nõu ja tuge. Nii saab vältida ka kurnavaid haiglakülastusi.
Kui kodus ei ole võimalik inimesele vajalikku hooldust ja tuge pakkuda või muutub lähedaste hoolduskoormus liiga suureks, on Viljandi haiglas olemas ka spetsiaalsed hospiitsivoodid. Seal pakub pühendunud meeskond inimesele rahulikku ja väärikat keskkonda ning keskendub eelkõige vaevuste leevendamisele ja võimalikult heale enesetundele.
Palliatiivse ravi juurde kuulub palju enamat kui sümptomite leevendamine. See tähendab inimese kuulamist, tema soovide ja vajadustega arvestamist ning lähedaste toetamist ajal, mil emotsionaalne ja füüsiline koormus võib olla väga suur.
Suur tänu Viljandi haigla palliatiivravi ja hospiitsi meeskondadele, kes teevad iga päev olulist ja sageli emotsionaalselt väga keerukat tööd. Aitäh teie hoolivuse, kannatlikkuse, professionaalsuse ja inimlikkuse eest. Teie töö aitab muuta raskeid hetki veidi kergemaks ning annab inimestele võimaluse olla hoitud ja kuulatud ka elu kõige keerulisemal ajal.
Üha enam julgeme rääkida suremisest, inimese soovidest elu lõpus, ravipiirangutest ja sellest, milline peaks olema hea ravikvaliteet elu lõpus. Nendest teemadest rääkimine ei tähenda allaandmist – see tähendab inimese soovide ja väärikuse hoidmist.
Palliatiiv- ja hospiitsravi teenustele saab patsient eri- või perearsti saatekirjaga.
Küsimuste korral ja juhiste saamiseks on Viljandi haiglas võimalik ühendust võtta:
- Koduhospiitsi õde-koordinaator Liia Võsu, 5454 0073, liia.vosu@viljandihaigla.ee;
- Statsionaarse hospiitsi õde-koordinaator Relika Kobin, 5300 9789, relika.kobin@viljandihaigla.ee;
- Palliatiivravi arst Heli Taro, 5381 6310, heli.taro@viljandihaigla.ee
Palliatiiv- ja hospiitsravi teemal ilmus Sakalas ka koduteenuste osakonna juhataja ja Tartu Ülikooli teadmussiirde doktorandi Kadri Orase ning palliatiivravi ja koduhospiitsi arsti Heli Taro arvamuslugu.
